Paljud ripsmepikenduste püsivusega seotud probleemid on tingitud naturaalsete ripsmete pH tasemest. pH tase võib mõjutada ripsmepikendusliimi toimivust, kuna see mõjutab liimi viskoossust ja polümerisatsiooni.

Nahk on kergelt happeline ning selle pH jääb keskmiselt vahemikku 4,7–5,75. Probleemse naha pH tõuseb ja on aluseline, samuti tõuseb naha pH vananedes. 

PH taset 0 kuni 6,9 loetakse happeliseks.
Šampoonid ja palsamid on tavaliselt kergelt happelised (5–7), samuti soolalahus (5.5).
PH 7 tähendab, et lahus on neutraalne, näiteks destilleeritud vesi.
PH taset 7,1–14 loetakse aluseliseks. Seebid on tavaliselt aluselised.

Cyanoacrylate on seotud naha pH tasemega.

Happesus aeglustab liimi kõvenemist ja vedeliku tahkeks muutumist. PH tase vahemikus 5,5–7 ei avalda olulist mõju. Kui ripsmed on liiga happelised, siis liim ei püsi ja ripsmed langevad kiiremini välja. Seetõttu tuleb ripsmeid puhastada võimalikult nahale sarnase pH-ga ja loputada üle veega, mille pH tase on 7.

Samas ka liiga aluseline pH (üle 7) võib põhjustada liimi liiga kiiret või ebaühtlast kõvenemist, nõrgemat sided liimi ja pikenduste vahel, mistõttu võivad ripsmepikendused kiiremini välja langeda.

Mis on lahendus?

Puhastada ripsmeid võimalikult nahale sarnase pH-ga toodetega. Loputada korralikult puhta veega kõik puhastusvahendid maha.

Poorsus

Madala poorsusega ripsmetega võiks kasutada primerit, milel pH tase on kõrgem kui naturaalsetel ripsmetel. Primeri veidi kõrgem pH-tase aitab avada kutiikuli, suurendab poorsust ja aitab liimi toimivusele kaasa.

Poorsete ripsmete (keskmise kuni suure poorsusega) puhul tuleks aga vältida liiga paljude eeltoodete kasutamist, eriti primerit. Ripsmeid peab puhstama, kuid peab valima mida ja kui palju. Kõige olulisem on siiski puhas vesi, millega saab ripsmed puhtaks pesta.